The only way to do great work is to love what you do

Lõpuks ma leidsin selle aja ja viitsimise, et kirjutada.
Folgi ajal ma olin enamusajast kahevahel, kas mulle meeldis see või mitte. Viimasel päeval aga mulle tekkis see tunne, et ma olin nii rahul oma valikutga. See, et ma sinna tööle läksin andis niipalju juurde. Need inimesed olid niivõrd toredad kõik ja töökaaslased tegid seal olemise selliseks nagu see olema pidigi. Laupäev oli nii kiire, et korraks pööras mul ära küll, kliente oli nii palju, tekkisid segadused, ei jõudnud kõigiga korraga tegeleda, aga pühapäeval olin ma küll kindel, et järgmine aasta tahan ma sinna jälle minna. Neljapäev oli vist kõige mõnusam, öösel oli Bombillaze kontsert, jalanõude valik oli küll väga vale, sest ilmselgelt sellistes kohtades inimesed lihtsalt astuvad su jalgadele ja mu seemisnahast sinised jalanõud olid ikka väga koledad peale seda. Peale kolmetunnist kontserdi käisime stattist läbi ja siis üliväsinuna koju magama.

Täna lõpuks jälle Tallinnas. Esimese asjana käisin ma kohe koeraga ikka jalutamas. Kui ma vaid teaks mis põhjusel ma siia tulin, ilmselt tahtsin vahepeal jälle viljandist ja draamadest eemale saada ja oma mõtteid koguda...

mu vaade jälle

Maybe it’s maybelline, maybe i'm bored

Sain toa ümberkorraldamisega suht ühele poole lõpuks. Mitu kuud väsitasin isa, et ta suure riidekapi kokku paneks, sest mul pole sinna niipalju sisse panna midagi. Üleeile sain lahti sellest lõpuks. Eelmine aasta sain suht vana vinüülplaadimängija ka kuskilt maalt, peaks mingi 50a vana olema, aga kuna see väga hästi ei mängi sis mõtlesin, et teeks kapi sellest, praegu ongi isal selle nö lõhkumine käsil. Riided on mul mingites korvides, sest mul pole neid kuhugi panna praegu, aga nüüd ma ajan taga vanaaegset sekretärkappi. Homme lähengi pärnu põhiliselt igast mööblipoodidesse, kus müüakse vana mööblit. Leidsin kodust veel ühe ägeda peegli, mis oli vanaema oma vist kunagi. Vaatasin, et see peegel sobib mu uksenupuga kokku je

The way you believe in humanity simply based on a day you spent smiling at strangers and every single one smiled back.

Ma lihtsalt pean kirjutama, kuidas ma praegu armastan oma elu. Tegelikult pole siin midagi armastada, aga need väikesed asjad teevad niiheaks. Esiteks pole enda klassi osasid pedekaid näinud s.t esmaspäeval näeb neid. Põhiliselt ongi järgmise nädala algusest kuni EHH festivali lõpuni mul tegevust, sest teisipäeval on plaan minna pärnu shoppama, kolmapäeval on tööga tutvuma minek jälle ja noh neljapäevast algab folk, kus mul igapäev 7tunnised tööpäevad ning mulle meeldib see. Peale folki võtab õde mu vist ikka Tallinna kaasa, ei tea kas päris nädalat olen seal ning peale seda juba uus töö, mille lõpp algab EHH festivaliga, aah ei jõua oodata.

mingiaeg kui ma end veebika ette lasin....

Kohtan pisikesi inimesi ja nende elusid

Kolmapäeval algaski minu Tallinnatripp, kell 8.20 bussiga läksime õega tallinna. Kõndisime siis enda ööbimiskohta, mis asub tornimäel 18korrusel ja sealne vaade oli küll mega. Kõik see aeg kui tallinnas olime ja kui mõni vaba hetk tuli, ma lihtsalt vaatasin välja ja jälgisin inimesi, kes nii kõrgelt olid küll väga pisikesed. Mitte keegi ei teadnud, et keegi jälgib neid, mis mulle sobis väga hästi, sest kui ma elaks pisut teise koha peal, jälgiks ma vist enamus oma vabast ajast ainult inimesi. Minu jaoks on see jube huvitav.

Aga kõik need päevad, kui ma tallinnas olin, olid sisustatud. Kolmapäeva õhtupoolikul käisime autoga sõitmas ja pirita rannas ja viimsis pilte tegemas.

Neljapäeval ärkasin ikka jube varakult, kuskil seitsmepaiku juba. Jäime päeval õega korterisse kahekesi, seega läksime väheke linna poodidesse. Paar tunnikest seiklesime ja nagu alati, kas ei leia poodidest midagi või kui hästi läheb saab ühe riideeseme- seekord läks siis nö hästi. Õhtuks oli kutse teletorni sünnipäevale, kus ma pidin pilte tegema. Jah ma vihkan igasuguseid isehakanud fotograafe ja ma üldse ei tahtnud, et minu nimi kuhugi üles läheks http://www.goodnews.ee/galerii-meeldejaav-teletorni-sunnipaevapidu aga seekord läks teisiti... Oh ja palun inimesed ärge hakake arvama, et ma enda arust olen jube räige fotograaf. Kuna mul paluti, et ma teeks pilte, siis ma pidin ka tegema, aga ma pole nendega rahul. Oleks see minu teha olnud, siis minu nime seal all polekski. Sama oli ka BASHI piltidega http://www.facebook.com/media/set/?set=a.423498354435340.1073741829.154987811286397&type=1 pooled pildid polnud isegi minu tehtud ja ma ütlesin seda, ometigi minu nimi all, halb tunne jäi endal sellepärast. Aga nii ta läks. 

Tänu sellele kutsele saime käia teletornis tasuta ringkäigul ka, kuigi muidu maksab pilet vist 7euri. Esimest korda käisin, sai ka välja rõdu osale, ma tegelt täpselt ei teagi kuidas seda nimetatakse. Kui hea seal oli käia, teenindus oli igalpool nii sõbralik. Ei saa ka ära unustada tasuta sööki, kõigepealt sai mingi prae, kus oli kalajäätis ka vist, nojah see polnud väga maitsev, see-eest tort oli küll räigelt hea. Ainult selle tordi pärastki oleks tallinna vabalt läinud. Pärast teletorni läksime jälle pilte tegema, terve päeva peale tuli umbes 1200-1300 pilti. 

Alguses plaanisime õega reedel ära tulla tallinnast, aga jäime üheks ööks veel ja käisime merepäevadel ka.

Mingisugune eriline laev Kruzenshtern oli seal ka, alguses mõtlesime, et kella 8ni saab sinna, läksime 5minutit enne 7 järjekorra juurde ja vaatasime, et kella 7ni lastakse. Rohkem inimesi sinna vaatama ei lastud, aga kuna Monika rääkis seal mingitele kuttidele, et tahab uudisteportaali pilte, siis mind ainsana lasti veel, noh mulle sobis. Laeval oli päris palju ilusaid kutte ka, aga enamus olid vist venelased, kuigi piltidel oli ilusaid kutte vähe :/. Üks oli sissekäigu koha juures ja vaatas veidralt, et miks ma sinna veel sain, siis ütlesin talle kõhklevalt tere, aga ta vist aru ei saanud. Õhtul jõime väheke, ma pole ikka päris pikka aega alkoholi tarbinud, päris kiiresti hakkas pähe kah, siis mingi aeg hakkasin igast erinevaid raamatuid seal lugema.

Täna hommikul hakkasime 12.00 bussiga Tartu poole liikuma, vanemad tulid Viljandist Tartu, käisime mõnes poes, siis käisime Sanglast ühe sugulase juurest läbi ja peale seda vaatasime korra isa suvepäevadele vaiblasse. Ma olin küll nii väsinud kõigest, et ei jõudnud kuskil olla. 6paiku jõudsin Viljandi lõpuks, kohe aru saada, kui oled Viljandi jõudnud- linn täiesti tühi, mõned autod sõidavad mööda ja muidugi ei saa unustada seda tüütavat isa häält... Peaks nüüd paar päeva puhkama, kuigi täna bussis olles, kutsuti mind kõigepealt Eestimaa südamesse, et seal edasi Tallinnasse minna tema laivile, mis oleks kell 1 öösel. Ei suutnud mitte kuhugi liigutada. Tean, et päris tihti tunne, et ei tee midagi, et suvetunnet tekitada vm, kuigi tegelikult kutsutakse igalepoole, peaks seda muutma nüüd vist.