Ma tahaks öelda, et ma olen sitaks teinud, aga tegelt väga nagu polegi. Kuna kolmapäeval algas BASH, siis käisin tantsubattle'il, neljapäeval mõtlesime aiviga, et vaataks ööpinksi ära, no ei see polnud ÖÖpinks, sest päike veel säras päris tugevalt, kui see juba lõppend oli. Reedel käisime Aivi ja Klaidiga öökossul, aga nagunii ei vaatand seda, trippisime ringi paalas korra ja rattamendid on pohhui...
Bashi põhilistel päevadel ma surin, sest ma pruuniks ei lähe, vaid punaseks.

1.päev

2.päev

Päevitasin omale päikeseprillid pähe ja käekella kätte. Vähemalt lõpuks on tunne, et suvi on alanud.

Taevas on parem kliima, aga põrgus parem seltskond!

 Mu äärmiselt põnev suvi siiani...

see väärakas pere sai üle aastate ühele pildile

Aasta aega pole bloginud, alustan otsast. Elu nagunii huvitav pole, aga on vist viimane aeg see huvitavaks teha, sest juba kuu sellest vaheajast on läbi. Järgmine nädal võtab sis´ mu tallinna kaasa, ilmselt mingi kolmeks päevaks minek. Lähen kolan kõik ägedad nurgatagused poed läbi ja naudin natuke seda pealinna elu. Ööbime Monika juures ja minu mäletamist mööda elab ta nüüd 18korrusel, ehk siis terve aeg korteris olles ma ilmselt passin aknast välja ja naudin vaadet. Ma armastan kõrguseid, aga kurat kuidas ma neid ikka kardan ka. Õde ütles, et järgmine nädal peab Monika filmima ka, seega ma loodan, et sügisest minust telestaari ei saa...
Praegu ma kardan neid muutusi, mis võivad tulla. Jah ma tahan Tartu kolida, aga ma tahan, et mul oleks ka Viljandis koht, kuhu tulla. Tartusse ma läheks heameelega üksi, peale gümnaasiumi. Aga ma ei ole nõus loobuma Viljandi kodust, sest maakodu pole enam aastaid, aga ma ikka igatsen seda ja kõik need toad on miskipärast nii hästi meeles, kuigi ma olin ikka räme tatt kui see maha müüdi. Ilmselt isa jälle liialdab ja mingit kolimist pole, ah ma peaks sellega juba harjunud olema.