“We waste so many days waiting for weekend. So many nights wanting morning. Our lust for future comfort is the biggest thief of life.”

Ma tunnen koduigatsust Tartu järele juba, seal pole mu kodu, pole ka kunagi olnud, aga igatsus on. See saab mu koduks, 2aasta pärast, ma loodan et saab, peab saama...
See aasta on jälle tunne, et ma võtan liiga palju kohustusi. 11. klass pidi suht raske ka olema, aga ma tahaks lisaks sellele veel autokoolis ära käia, koolis tahan võtta rohkem vabaaineid, kui vaja oleks ja trennid on ka nüüd. Jah ma võtsin end käsile ja peale poole aastast pausi trennidest ma tunnen jälle rahulolu, mul muidu oli ikka halb harjumus minna trenni 15-20min hiljem, sest ka trennid ise ei alanud õigel ajal, siiani pole vähemalt kuhugi hilinenud, ei trenni ega kooli. Mida lähemale ma tavaliselt kõndima pean, seda hiljem ma kohale jõuan, kool on ka kahtlaselt lähedal, õnneks veel hilineda pole õnnestunud, aga 34nädalat miinus tänane koolipäev on veel ees.

Kujutan juba ette kui ma lõpuks load kätte saan, ma hakkan bena jaoks raha korjama, kruiisin täiega ringi siis kuskile kaugele, isa autoga... Tahaks täiega järgmine suvi mereäärde sõita põhikooli põhiliste houmidega. Kui ma kunagi autoroolis olen siis te saate sealt kuulda ainult parimaid hiphop rütme, mitte põhja-tallinnat ega suurt papat... oh unistused, aga aasta lõpus või kõige hiljem jaanuaris hakkan autokooli õpilaseks ikkagi.

Mis veel..  mm laupäeval jalutasime Mariliniga linnas, käisime tegelastes teed joomas, aga see pole enam õige tegelaste tuba ikka, isegi teed ei lastud ise valida ja kus oli mu küpsis üldse??? Ja üldsegi kõik need põhilised kohad, kus muidu alati istunud olen, olid hõivatud. Niiet ei olnud see tegelastes käik üldse nii mõnus nagu möödunud talvel, kui aeg-ajalt sai ikka käidud seal teed joomas ja maailma asju arutamas.

'
Ma tahaks praegu minna kaarsilla alla Marilini ja Üllega jälle arbuusi sööma või aastavahetusel Aiviga rubiini või rootsikruiisile põhikooli klassiga või praeguse klassiga uuesti Pärnu hostelisse. Ma isegi igatsen neid naljakaid filmiõhtuid, mis kunagi Olla pool olid või kui ma eelmine aasta Mortal Combatiga kõigile pinda käisin. Igatahes ma ei tea mis ma sellega öelda tahan, aga kuradi tore on kõik olnud ja on ka edaspidi, just need pisikesed hetked on need kõige armsamad

Mis ma selle tekstiga öelda tahtsin? midagi vist, lihtsalt ma olen rahul kõigega, kuigi oleks nii palju mille pärast viriseda

Nii veider mõelda, et ma käin juba üheteistkümendas. Järgmine aasta samal ajal peaks ma kõigi eelduste kohaselt olema juba abiturient. Aeg läheb ka nii kähku kõik, ma ei saanud väga arugi, et gümnaasiumi 1. aasta nii kiiresti läks. Okei füüsika vastamised pikendasid mu esimest poolaastat, aga ikkagi.

Leidsin kuskilt 1. septembri pilte ka. Kool on ilus, no ikka ilusam kui 3 eelmist aastat kaare koolis. Aga aktusel, kui räägiti vanast valuoja majast, oleks ma seal vist peaaegu nutma ka hakanud. Ikkagi oma vana kodune koht, millest nüüd enam suurt midagi alles pole.  Ja kõik jõuab ikka selleni, kuidas ma oma põhikooli klassi ikka igatsen.

Juba on tunda, kuidas see kool võtab nii läbi ikka. Juba esimesel päeval jõudsin ma magama minna peale kooli ja õppimise alustamine on ikka sama raske, kui eelmised 10 aastat. Viimane aeg end vist kokku võtta, kuigi tegelikult motivatsioon puudub, sest mul pole kindlat eesmärki, mida ma tahan peale gümnaasiumi teha, ohjah.
Ja ma nüüd olengi trenniinimene ikka. Kolmapäevad ilmselt tulevadki kõige väsitavamad, sest kehalised ka veel sellel ajal ja mis päevadel need vabaained olema hakkavad, ei tea veel.
Vene keel pole jätkuvalt minu aine ikka.

Suvised seiklused on nüüdseks läbi, see kaks aastat kestnud teema on ka ilmselt läbi, oligi aeg vist.
Vahepeal võitsin photopointist omale tahvelarvutihoidiku, mu elu esimene võit vist. Tellisin veel oma riidekapi ka ära, sest sellepärast ma käisin mingi pool kuud mööda mööblipoode.

Öh kooliga algab kõik see minu kuri aeg jälle pihta, suvel olen ma palju sõbralikum

Käisin esmaspäeval see suvi viimast korda muru niitmas. Viimased 2 suve olen isa töö juures käinud murutraktoriga sõitmas, seekord üritasin tagurpidi ka sõita ja murutraktoriga parkimist, sest autorooli ma ennast ilmselgelt ei usaldaks veel.... Plaan on tegelikult see aasta veel hakata autokoolis käima, et sünnipäevaks load kätte saada ja äkki võtaks järgmine suvi mõne roadtripi ka ette.
Pool teisipäevast veetsin ma riidekappi otsides, mille ma ka lõpuks leidsin, aga nüüd peab kuni 2kuud ootama.
Kolmapäeval vedasin end lõpuks raamatukokku ka, aga uut raamatut võtta ei saanud, sest ma ei tea kus kaart on. Pärast läksin istusin väheke lossikates ja nautisin päikest. Õhtul külastasin JJ-streeti trenni ka, sest pool aastat pole trenne juba toimunud, mõtlesin et hakkaks end uuesti liigutama. Ei ole veel päris otsustanud kas hakkan käima või mitte. Hiljem läksime veel Marilini ja Lauraga välja pilte tegema. Lõpuks maandusime minu pesas ja vaatasime youtube väärakaid videosid

mu 2 nunnut väärakat

Neljapäeval, ehk minu jaoks veel täna. Käisime taas Marilini ja Lauraga väljas sama kiigu peal pilte tegemas, sest see kiik on nii armas ikka. Lõpuks jõudsime männa 9kordse rõdule vaadet nautima ja krõpse sööma.

Sest hip-hop on kõige kõvem asi kui seda õigesti teha

Aeg nii kiiresti läinud ikka, vahepeal said mu 2 töönädalat jälle läbi, peale seda oli EHH Festival, siis käisin kodus magamas ja läksin edasi nädalaks Tartu.
Igatahes mul pole nüüd pmst 2kuu jooksul ühtegi tegevusetut päeva olnud.

Peale Antslaskäiku algas mu 2nädalane tööaeg jälle, sel ajal kui ma oleks maganud, teenisin ma raha ja harjutasin varakult ärkamist jälle, ehk siis kõik oli tore. Nummerdasime lockereid ja kahes kapis on väike üllatus ka... Vahepeal ma lasin töö üle ja käisin Tartus poodides, aga viimasel tööpäeval avastasin, et samal ajal kui ma olin Tartus, teenisin ma ikkagi raha.

Kui mu tööaeg läbi sai, siis oli Elvapoole minek ja nagu alati, ei lähe miski nii nagu seda ette kujutad või planeerid. Pole hullu, ma ikkagi nautisin peaaegu kogu seda elvasolemist, sest mõni asi läks väheke valesti ikka, aga järgmisel päeval ma jõudsin sellest õppida. Viimasel päeval käisime enamus livedel, seega 6-7 tundi seismist vähemalt. Jälle sain püsti suht magada seal ja kui viimane live läbi sai, kutsusin isa järgi ja ärkasin juba omas kodus, kui hea see oli.

http://www.goodnews.ee/galerii-eesti-hiphop-festival-hullutas-taas-noori

Kaua ma ei jõudnud kodus olla, käisingi ainult magamas siin. Õhtul läksin juba Tartusse õega ja nädal hiljem olen ma jälle kodus. Vahepeal oli täitsa tore, käisime Marilin ja Üllega kaarsilla all arbuusi söömas.
Panges käisime ka mingipäev mind vaeseks söömas, selle eest sõin ma aga õe korteri tühjaks.

Koju tulles ma pidin midagi oma toaga jälle tegema. Seekord koristasin oma tuba jälle, mida juhtub viimasel ajal tihti ja mu voodi on nüüd 2 korda kõrgem. Jääb loota, et ma sealt voodist alla end ei veereta.

Stay close to anything that makes you glad you are alive

Ma pole siiani mitte üheski tripis pettuma pidanud, olen pidanud pettuma ainult inimestes.
Viimase kahe nädala jooksul vähemalt pole ühtegi päeva olnud, kus ma kodus oleks ainult terve päev passinud.
Eelmine teisipäev ma läksin lõpuks Tallinna, käisin seal põhiliselt koeraga jalutamas ja rohkem ma vist ei mäletagi mida ma seal tegin, reede õhtul käisime korra PÖFFilt läbi, aga sellest filmist ma ei saanud mitte midagi aru. Tallinnas olin ma 30juuli kuni 3.august ja sealt algas mu järgmine tripp.

Mu järgmine tripp algas laupäeval 12.30. Esimese asjana kui kohale jõudsin, läksime me Tapale Terve Festile. Ega see festival tänu minule teistelgi väga kaua ei kestnud. Korra sõitsime teistele kuhugi tee peale vastu, läksime Tapale tagasi ja seal jõudsin siis äkki max pool tundi või tund olla, kuni ma keset platsi kokku kukkusin. Ei tea mis seal vahepeal toimus, aga mingiaeg joodeti mulle korralikult ikka vett sisse ja viidi autosse istuma, seega ma jäin elama. Pühapäeval tulin suht varakult juba Viljandi ja siis ma lihtsalt magasin tükkaega.

Esmaspäevast algas mul jälle töö, ega seal muud peale orjamise väga ei toimu.
Neljapäeval kutsus Ülle mind Hauka laadale ja seal me see nädalavahetus olimegi. Tavaliselt, kui keegi mind kuhugi kutsub, siis ma enamus ajast ka lähen, pigem on alati teised need, kes kuhugi minna ei viitsi. Reedel töölt koju jõudsin, siis läks kiireks, vähemalt tundus, et läks, lõpuks pidin ikka ootama kunas mulle järgi tullakse.

Mind ajab ikka päris närvi, kui inimesed alt veavad, mida juhtub ka minuga viimasel ajal päris tihti... Laupäeval läksime laadale, mis oli meie ööbimiskohast mingi 5km, autoga saime laadale, aga tagasi pidime kõndima, polnud seal varem käinud ka oma elu jooksul, aga jõudsime ööbimiskohta elusalt tagasi ikka.
Täna oleks pidand varakult Viljandipoole sõitma juba, aga lõpuks pidin ikkagi vanemad järgi kutsuma. Nii hea on kodus olla peale sellist jamamist kuskil täiesti x-kohas, enda voodi ja enda padjad ja enda tuba.