Saturday, November 2, 2013

Tulin eile vanematega Tartusse üle pika aja, et mulle jalanõusid osta, imekombel isegi sain ja ise jäin Tartusse. Suht varakult olime juba korteris igatahes ja siis varsti oli Üllel vaja raamatukogust raamatut laenutada ja siis pidin ma lugejaks end tegema ja talle raamatu laenutama. Läksime pärast Ülle juurde pannkooke sööma ja kaarte mängima, aga kahekesi pole ikka see mis karjaga kus kaarte lendab lauale igast ilmakaarest.


Sellele pildile järgnes üks huvitav pilt, aga see siia ei sobi väga..


Mingiaeg käisin korterist läbi ja siis sain Mariliniga kokku. Väljas sadas  seega läksime Armastusse. Käisime mäkis ja taskus ja niisama chillimas ja otsimas kohta kuhu saaks sooja ja vihma eest ära. Lõpuks istusime mäkis üle tunni aja vist ja rääkisime juttu. Tartus on jätkuvalt niihea ja ma vist tõesti pooleldi elan siin juba
Üks põhiline asi on ikka Valuoja igatsemine, ehk siis nende väärakate igatsemine ja meenutasime kuidas me alles iga hommik istusime garderoobis ja ükski õpetaja meid sealt väga välja ei saanud. Või see, kuidas Reimar kevadel perseli lihtsalt mingi muda sisse kukkus, vaatepilt oli priceless

väärakamat pilti kahjuks polnud, muidu oleks see siin olemas ka






mina kaugustesse vaatamas
ohjah, need 3 kuud nii kiiresti läinud... aga vist oli tore ikkagi

Wednesday, October 23, 2013

ja kui sa varem ei teadnud siis nüüd sa tead

Vahet pole mis vahepeal juhtunud on, oluline on see, et ma käisin ühel kõigekõige kõvemal üritusel pühapäeval. Uskumatu, et ma sinna alles 1. korda sattusin, aga viimaseks see kindasti ei jää. Balticuga on ilmselt samamoodi nagu EHH Festivaliga, korra käid ära ja siis jäädki seal käima, sest Eestis nii kõvasid üritusi ikka tihti pole.


Motivatsiooni sai sealt ürituselt küll kõvasti.















No pühapäeva hommikul trippisime õega Tallinna, plaan oli esmaspäeval Tallinnast otse Viljandi tulla, aga praegu on juba peaaegu neljapäev ja ma olen hoopis Tartus.
Nüüd on mul Viljandi koduigatsus... Oma tuba on ikka oma tuba ja Dessyt igatsen ka.
Mulle ikka ei meeldi kellestki sõltuda, ma unustasin oma pangakaardi ka Viljandisse ja see rahaline sõltumine kellestki on nii halb ikka, noh ilmselgelt ikka sõltun vanematest, aga kui ma kodust eemal olen, siis mul peab ikka enda raha kaasas olema, isegi kui ma sellega midagi ei tee. Praegu ma ei oska enam Tartus midagi teha ka, ilmselt siis täna ikka lõpuks Viljandipoole tagasi

ja siia juurdeüks superhea laul, mis 12h tagasi internetiavarustes ilmavalgust nägi ja juba mu playlisti üks kuulatavaim laul on

Thursday, October 17, 2013

a negative mind will never give you a positive life

Selle perioodi lõpp on nii lähedal, kuskil 14 tunni pärast ma olen ilmselt kodus ja tunnen end kergendunult, peale seda hullumeelset nädalat, kus iga hetk oleks tahtnud lihtsalt alla anda ja selle kõigega tegeleda hiljem, kunagi kaugemas tulevikus. Ma olen rahul, et ma nii ei teinud ja end ikka praegu käsile võtsin, kuigi on alles algus. 14 tunni pärast saab ilmselt rohkem öelda, kui õnnestunud või ebaõnnestunud see periood oli, aga ma üritan, üritasin.

Ma olen seda nädalavahetust nii kaua ootand juba, samas nii jube, et see aeg nii kiiresti läheb. Kõike nagu on ja saaks teha, aga aeg paneb piirid ette. Laupäeval kerge sünnipäeva tähistamine siis, mis tundub mõnus, sest oma inimestega, kellega sa lihtsalt saad tunda ennast endana. Võiks öelda isegi, et lapsepõlvesõbrannad, kes teavad kõiki su vigu ja ikka nad suhtlevad sinuga ja kes panevad sind arvuti taga üksi naerma. Hellushood tekkisid....

Kujutan juba ette, milline piin on pühapäeva varahommikul ärgata(ilmselt ikka 7st... pole väga varahommik), sest tulevad ühed magamata ööd ja varajased hommikud järjest. Pühapäev tuleb pikk päev, aga loodan et lõpus seda sama tunnet ei teki, mis EHHFil oli, kui lihtsalt ei suuda enam kõndida, et rääkida nagu normaalne inimene. Nii lahe, ma olen ikka rahul, et JJ-streeti läksin, ilmselt ma muidu ikka Balticule ei läheks, kuigi jah ma tahaks aga poleks motivatsiooni. Lahe on veel see, et seal peaks olema mingisugune töönurk vist eraldatud meile. Nii veider mõelda, et kõik on lihtsalt tänu tutvustele ja ma pole seda tegelt välja teeninud, aga ma olen seadnud eesmärgi, et ma lõpuks teenin selle kõik välja ka. Küll see aeg tuleb ükskord.


eh, ma ei tea kus mu mõtted kõik kadusid, mis mul enne olid... ahja, mu nimedemälu on jätkuvalt lihtsalt kohutav, alles eile ei suutnud ma meenutada klassiõe nime + siis veel need inimesed kellega ma samas inka ja vene rühmas olen, küll ma suudan valesti öelda või ei mäleta üldse.
Täna, eile, vahetpole, kuulsin väga häirivat juttu koolipeal või õigemini seda, kui kahepalgelised inimesed on, inimene ei jõudnud vist väga kaugelegi minna, kui juba üks tüdruk ütles teise kohta, et ta üldse ei salli teda ja et ta on ainus klassis, sest ta tuli rõõmsana klassist välja kuna töö läks hästi ja kohe pidi keegi mingit sitta tootma hakkama. Kuidas on neid inimesi kasvatatud, kuidas nad ise üldse enda ümber inimesi näevad? Minul tekkis ka korraks selle inimese üle heameel, kui ta särades klassist välja tuli ja seal oli näha puhast rõõmu, aga miks on vaja ära rikkuda? Miks?

Hilisõhtune Kerli filosoofia, ok aeg vist magama minna, sest mis õppimine see on kell 1 öösel üldse

Tuesday, October 15, 2013

Ma pole ikka ammu ühegi nädalalõppu nii väga oodanud kui just selle nädala. Ültsik peab laupäeval oma sünnipäeva veits ja lõpuks saab Tallinnasse Baltic Sessionile ka. Ma pole mitte midagi tarka tänase päeva jooksul teinud, homme on geos ikka norm suur arvestus ja mis ma teha olen suutnud täna? Käisin poodides, ostsin kleidi, panin selle kodus selga ja siiamaani kannan, siis vahepeal meisterdasin oma kaamera välgule hajuti, sest kunas oleks parem aeg, kui mitte just praegu? Kui ma kunagi taarat elatiseks korjan, siis ma veel kahetsen just seda tänast päeva.
Nädalavahetus möödus mul enamik ajast väikse Sannuga, jätkuvalt lemmik pisike nunnu.
Reedel käisime Ülle ja Nilsiga Laurakesel ka külas





Laupäev-Pühapäev Sannuga


















2 looduspildikest on tehtud sannu poolt, ehk siis ta vajutas nuppu